Piiride looja - kas meie sees või meist väljas?


Kujutan ette, et aasta oli 2003, kui see kirja sai pandud.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

    Inimesed töötavad välja üha uusi süsteeme, teooriaid ja valemeid väljendamaks elu süsteemsust ehk teisisõnu otsime me pidevalt piire, võimalusi nendega mängimiseks ning süsteeme, mis on piiritletud inimeste enda poolt. Selleks, et teada võimalusi, on vaja teada piire, mille vahel on võimalik valida. Näib, et elu tervikuna (või vähemalt osalisaliselt) seisnebki piiridega mängimises. Kuid kes on need piiride seadjad? Kas individuaalselt seatud piirid sobivad ka teistele “eludele” meie ümber? Ja kas on meil õigust hinnata teisi ning olla ka ise hinnatud teiste inimeste poolt seatud normide järgi? Kui seda teemat lähemalt uurida, siis võime märgata, et vastused nendele küsimusteke on pea samad kui filosofeerides teemal “kas kana oli enne kui muna” ja vastupidi.

5 asja, mida iga esineja peaks teadma



5 Things Every Presenter Needs To Know About People

A Day at the Park (by Kostas Kiriakakis)



Mul on tunne, et James Bond lööb lahtise käega vastu otsaesist allpool viidatud kirjatükki lugedes ning küsib õige pea M'ilt, et mille paganama pärast peab tema oma luuretööd tehes kusagil Istanbuli katuseid mööda kihutama ja rongi katusel kuuli saama... Nii igaks juhuks.

Hoolimata sellest, et ükskõik kellel meist võib olla jäägitult puhas südametunnistus ning ta ei pruugi midagi varjata, ei maksaks (ja minu silmis ka ei tohi) siia vahele tõmmata võrdusmärki sellega, et kõike, mida me teeme-ütleme-kirjutame-ja-otsime peaks olema võimalik ka teistel "vajaduse korral" teada. Tule (või mine) ja küsi ilusti, kui sind huvitab. Ole eelkõige inimene, mitte lihtsalt mutter ühes suures süsteemis.

Kui palju ja milleks siis ikkagi luurata? Kas selles kõiges võib olla ka mõni reaalne hea asjaolu, miks seda kõike teha? Selgitada, ilma kes-me-siis-ikkagi-oleme-filosoofiata või demagoogia võtteid kasutamata, lihtsalt ja selgelt - kas on võimalik, et see ääretu ja otsata info kogumine, seeläbi mingi eelise saamine (sh manipuleerimine kõigi ja kõigega), jne... on millegi jaoks hea ja täidab siirast eesmärki?

Või on ikkagi lihtsam jaanalinnu kombel pea liiva alla panna ja öelda, et "seekord on kõik teisiti". Et kõik see, mida me ka infomürastatud ja kallutatud massimeediast näeme - kogu see "tsirkus ja kino" - on lihtsalt midagi, mida päriselt olemas ei ole. Kas te teate, miks kassid on jaanalindude kõige suuremad vihavaenlased? Kui ei tea, siis tuleb oma mõistust kasutada ja mõelda raamidest välja.

Ma ei ole vandenõuteoreetik. Ma ei ole poliit-entusiast või keegi kolmas piisavalt kõlava või ära kulutatud terminiga indiviid. Ma olen. (punkt) Ja mind ajab endast välja see tunne, mida minusse kõikvõimalikel võimalustel sisestatakse "suurte kasside" poolt, et ma olen justkui hiir labürindis, kes kunagi sealt välja ei saa... Mis saab siis, kui ma ütlen, et olen hoopis jaanalind, kes digimuutub mütoloogiliseks draakoniks? Kas siis tekib andmebaasi viga? 

Teate, miks kassid on jaanalindude vihavaenlased? Sest kassid peidavad oma s*ta liiva alla... Ja see ei meeldi jaanalindudele absoluutselt.


http://uudised.err.ee/index.php?06281003
ja
http://www.telegram.ee/arvamus/kui-vandenoust-saab-reaalsus

DiMS - Nõva 2012 Daychill


Uus aasta on alanud tohutu hooga. Pole enam kaugel see aeg, kui uued lood kokku koguda tuleb ning lindimasinale käik sisse panna ja Nõvale uusi mixtape'e kokku kleepima hakata. Seniks aga midagi veel eelmisest aastast, mis sobib igati hästi kevade (ja suve) ootamise soundtrack'iks =)


tegevusi jõuluõhtuks - vol 4


Ilmselt üks mõjuvamatest põhjustest, miks endale suur ateljee tüüpi korter (stuudiokas) elukohaks valida, on soov katta sein erinevate piltide ning muude disainielementidega, mis ühel või teisel moel teostamist tahavad.

No, vahel lihtsalt tuleb seda inspiratsiooni rohkem peale, kui teoks teha jõuab...
Jah, kas see nüüd originaalne alati on, on omaette küsimus - pigem on sellega nagu muusikaga, et sa kuuled midagi, mis sind inspireerib ning seepeale asud juba ise midagi looma, mis tihtipeale hilisemal kuulamisel võib meenutada algse inspiratsiooniallika kõige otsesemat metamorfoosi... Võta nüüd kinni...(?)

Igal juhul - häid ideid ja mõtteid, mida tahaks isegi proovida, on palju... See on selge.

Lisan siis siia veel ühe viisi, kuidas "jõulude ajal kodus puhates" oma keha ja vaimu puhata =)



Building a teewall from tony round

Elektrooniliselt elastne vol. 2

Viimase aja sündmuste taustal olen leidnud end taasavastamas mõningaid eriti mõnusaid lugusid, mida lisaks jõulumuusikale on praegusel perioodil väga sobilik kuulata. Kuna kord olen ma juba lasknud neil unustustehõlma vajuda, siis sel korral otsustasin, et neist võiks saada üks asjalik ning "kõrvu paitav" postitus.


Nancy Wilson - Elevator Beat (from Vanilla Sky OST)
Oma olemuselt mõnusalt kerge lugu. Kes on vähegi "Vanilla Sky" filmi vaadanud, ei imesta ilmselt, et see lugu taustamuusikana antud linateoses figureeris. Mis muud, kui kuulama.


 Secede - Leraine

Täiesti juhuslikult ühel mõnusal laupäevahommikul oma hetkel lemmikraadiot kuulates sattusin sellise loo otsa. Lihtsalt puhas nauding, mida oma kõrvadele pakkuda... Eriti, kui väljas paistab päike, enesetunne on parem, kui reaalselt ette kujutad ning rahulolu on põhjas (sarnaselt volüümile). Tsiteerides "klassikuid" - "Like!" =)

Pure ink! vol 2

Archer, 2012
(A4, Pentel Liquid Gel 0.7)

Created by Adam Reed
http://www.fxnetworks.com/shows/originals/archer/

Riley Freeman, 2009
(A4, UniPin Fine Line 0.8 & 0.3)

Original from The Boondocks by Aaron McGruder

lihtsalt hea

DiMS - Nõva 2012 Night Mix


Üsna sobilikult on sattunud kokku reede ja tantsumuusikapostitus. Seega - löögem tantsukingad läkima, pangem peoriided selga ning nädalavahetus võib alata.
Tööpäeva lõpuni on jäänud täpselt 5 tundi. Umbes sama palju, kui selle-aastases playlistis hetkel lugusid on... 
Okei, list on natukene pikem... Täpselt nii palju, et peomuusika jõuab selleks ajaks kätte, kui kontoris juhtme seinast saab tõmmata =)

Weekend letsgo!

Joonistamine


Tundub sedasi, et nüüd hakkab see vananaiste suvi ka otsa saama ning tagumine aeg on otsida välja pliiatsid ja paberid ning harjutada kätt joonistamise alal.

Õnneks sain suvel varusid täiendada ning inspiratsioon on ka üksjagu. Eks näis - kodus saavad varsti vabad seinapinnad otsa. Ilmselt pean hakkama mõtlema selle peale, et lihtsalt suuremaid pilte teha - läheb kauem aega ning mine sa tea, saab ehk kodust väljagi anda.

Seniks aga väike idee selles osas, mida joonistada võiks.


Empire State of Pen from BigAnimal.

DiMS - Nõva 2012 Chillout Session


Hea tava kohaselt oleme sõpradega jaanipäevaks ikka paremad muusikapalad kokku kogunud ning usinamadki need üheks "miksteibiks" kokku kleepinud.
Võtsin end sel korral kätte ning tegin ka selle lükke ära. Äärmiselt meeldiv tegevus iseenesest =)
Ja pakub kuulamisrõõmu ka sombuse sügise kiuste.




Playlist neile, kes tahaks enda muusikakogu täiendada on olemas Mixcloud'i lehel.

liikumine



Pean end küll rohkem uisu- kui rulameheks, kuid pärast sellist videot vaadates tekib tunne, et väga vahet ei ole...

Kui sulle meeldib sõita, siis ei ole vahet, kas on selleks uisk, laud, ratas, board, suusk vms... 
Loeb see hetk, kui lülitad end välja kõigest muust ning annad end liikumisele.


tegevusi jõuluõhtuks - vol 3



Idee nr 3 - mine käi õues ning naudi värsket õhku...


...samal ajal värske lume sisse mustreid kõndides =)



Snow Circles from Beauregard, Steamboat Aerials

Priceless vol 2

 
 
 
 

Priceless =)



Mihkel Kunnus "Loomuldasa Punamütsike ehk mida raamat inimesega teeb"


Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Briti erudiit George Steiner ütles paarkümmend aastat tagasi, et muusika astumine lugemise asemele on üks suuremaid ja keerukamaid tegureid lääneliku elutunde praegustes muudatustes (LR 2008/33–34). Nüüd tuleb muusikale lisada ka internet.

Interneti ohtlikematest mõjudest saab hea ülevaate Mati Hindi artiklist «Internet ja isiksus» (Õpetajate Leht 28.10). Interneti klikimaias ülesehitus kohandab endaga võrgutatud ajude neurofüsioloogia, mistõttu inimese süvenemisvõime kahaneb drastiliselt, meel muutub hüplikuks, hajutatuks ja fragmentaarseks.

«Internet seab ohtu süvalugemisele ja süvamõtlemisele spetsialiseerunud ajupiirkonnad oma sünaptiliste seostega, sest kujuneb välja uus, internetiklikkimise «teeradade» võrgustik. Süvalugemise «teerajad» hakkavad siis rohtuma.»

"More is not enough"


Lihtsuses peitub võlu. 

Püüdes pidevalt midagi saavutada, olles innustatud vajadusest, mis tihtilugu on meisse istutatud, mitte tulnud loomulikust soovist tegeleda eneseteostusega, võib ära kaduda, eksida abstraktsesse ning paraprobleemidest täidetud labürinti, kaotades kontakti iseenda ning seeläbi ka ümbritsevaga. 

Me ju elame saavutuspõhises ühiskonnas - vanemad näevad ränka vaeva, et saada oma lapsed "heasse eliitkooli", olles valmis kolima, töökohta vahetama ning direktoriga õhtusöögil käima, avaldades seal toetust uuele poliitikale, mida koolis rakendada tahetakse ning "omaalgatuslikult" pakkudes rahalist toetust aula remondiks ning uute auhinnakappide ostmiseks. Tühja sellest, sest kogu see tants ja trall algab juba enne kooli, sest isegi lasteaedade osas on konkurents nii suur, et 5-aastane, kes saanuks varem olla lihtsalt laps ja mängida päevad läbi, tundes rõõmu lapseks olemisest, istub rõõmsalt, iPad süles, elutoa diivanil ning disainib uut aplikatsiooni, mis võiks talle varajase pensioni kindlustada. Don't get me wrong - ma olen ka ise olnud täiuseihaleja ning saavutustele keskendunud. Alati saab paremini! Me oleme kõik täiuslikult ebatäiuslikud! Jne.

Silmapilk iseendale


Practice makes perfect!

(1269) Days of Summer


Some stories have endings. Some don't. Does it matter?

powered by Blogger | WordPress by Newwpthemes | Converted by BloggerTheme