Vaadates väljas toimuvat (jõu ja kavalusega peale suruvat sügist) ning hoides alal suvist emotsiooni tundus antud video olevat kuidagi väga hea meenutus möödunust.
Ei - suvi ei ole veel läbi, kaugeltki mitte. Ent kasvõi viivuks pähe pugev mõte, et see kunagi lõppeda võib, suudab siiski tekitada tunde, et mõnikord tahaks lisaks "make-everything-okay" nupule vajutada ka "pause"-nuppu. 


"Uus on alati parem, nad ütlevad..." Jah - võib täitsa olla. Sellegipoolest usun, et ka mööduv võib olla väga hea. Nii hea, et lahti laskmine tundub üle mõistuse käivat ning tekitab soovi kuhugile kujutlustesse peituda ning meenutada möödunut.


Mõnusat suve... =)
(video siis pärast "hüpet")

Ütleme nii, et rattaga sõitmiseks on mitmeid erinevaid viise. Urban trial on ilmselt üks põnevamaid (vähemalt minu jaoks). Pole siis ime, et see video tekitab tunde, et peaks enda ratta ka ära tooma ning alustuseks lihtsalt nt rattaga tööl käima.

‎"Isegi puhkuse ajal ei saa ilma tantsuta." ~ tantsurühma Pundiskargajad vanasõna

Hea!



Youth on the Move from Emakina/Motion

"Kogu muusika!"

Seekordne inspiratsioonivideo.


Õhtuti voodisse heites on tihti see tunne, et oleks tahtnud rohkem jõuda - antud kontekstis siis trenni mõttes. Päev kontoris ning lihtne toimetamine kodus ei paku sellist füüsilist pinget ning väljakutset, et magama heites saaks nautida tööga väljateenitud und. Pigem on neil päevil, kui patareid tühjaks ei lae, uinumine raske ning unigi kulub nii märkamatult, et hommikul ärgates on tunne, nagu polekski maganud.


Üksi treenimine on küll ühelt poolt ZEN ning võimaldab mõtted välja lülitada ja keskenduda iseendale, oma liikumisele ning liigutustele. Samas jääb ära mingi osa võistluslikkusest, mis sunnib sind veel rohkem püüdma ja saavutama. Sõbra, treeningkaaslasega koos harjutades on ka see aspekt olemas ning efektiivsus hoopis teine. Lisaks on sul keegi, kellega pauside ajal juttu ajada ning eelmiste päevade muljeid vahetada.


Une-Mati rangel soovitusel: Sport, letsgo!



Dream World - Frank Sauer

Tuleb välja, et edu valem on üsna lihtne. Selle videoga koos võiks kuulata ilmselt nii mõnegi Aleksei Turovski loengu sel teemal, kuidas sama põhimõte rakendub ka loomariigis, kuid jäägu see siis igaühe enda teha.


Minul tekkis aga küsimus, et mida selle teadmisega siis peale hakata? Kas peaksin oma isiklikus elus lähtuma sellest, et kõigile võiks anda võrdsed võimalused või pigem käituma loomalikult edasi? Džungliseadus ilmselt kehtib ka 21. sajandil.



Documentary : Sexy Girls Have It Easy

Ainuüksi selle nimel, et niimoodi oma loomingut jäädvustada, võiks kirjutada ühe jutu- ja pildiraamatu. Võib vist arvata, et ju nende "vanade" tegevuste juures ikkagi on see isetegemise võlu, mis endiselt inimeste tähelepanu paelub ning neile/meile rahulolu ning naudingut pakub. Mäletan oma põhikooli ajast seda, kuidas teinekord käed tindiga kokku said ning see ei olnud sugugi meeldiv. Nüüd, mõni aeg hiljem aga on täiesti talutav, kui nt pilti joonistades ka käed uute ja huvitavate kriipsude võrra rikkamaks saavad. "Need saab ju alati maha pesta," on esimene ja viimane mõte, mis peast läbi käib. Seda trükipressi vaadates on aga tunne, et ka kaks nädalat siniste kätega tööl käia oleks seda hinda väärt, kui pärast isetehtud raamatut loed =)



Letterpress

Kõikidele NYC'i igatsevatele sõpradele.



Mindrelic - Manhattan in motion