2:49 PM
Märt
, Posted in
Mati Hint "Internet ja isiksus"
Me teame hästi, missuguseid eeliseid annab meile uus intellektuaalne tehnoloogia. Võitude hinnast ehk kaotustest räägitakse vähe (Eestis eriti vähe), aga kaotused võivad olla saatuslikud.
Kaotuste hulka kuulub kindlasti süvalugemise võime kadu või nõrgenemine. Üks USA Duke’i ülikooli kirjandusprofessor on väitnud, et kirjandusele spetsialiseeruvad üliõpilased ei suuda enam lugeda raamatuid tavapärases mõttes – lugeda raamat tervenisti mõttega läbi. Kultuurimälu usaldamine digisalvestiste hoolde võib nad kiiresti kättesaamatuks muuta. Informatsiooni ülesleidmise kiirus võib muutuda iseenda vastandiks.
Juba aastaid tagasi kaebas üks Oulu ülikooli (IT-tehnoloogias väga eesrindlik ülikool) humanitaariaprofessor, et neil kulub suur osa ajast ja vahenditest kogude ümbersalvestamisele. Paljudel meist on kodus või töökoha sahtlites flopidiske, millel salvestatud informatsioon on kasutusest välja jäämas. IT arendab oma uued tehnikad sihiteadlikult selliseks, et nad vanematega ei ühilduks – kultuurikatkestused IT-maailma ei morjenda.
Kultuurikatkestuse ohtu ei ole veel teadvustatud. Võib ka minna nii, et kultuuri järjepidevuse katkemist enam ei märgatagi ega osata taga nutta. Eestis praegu veel märgatakse, aga taga eriti ei nuteta. Kohanetakse.
Terve diviis raamatueitajaid on pühendunud digitaalse meedia eeliste propageerimisele ning süvalugemise väärtuste pisendamisele. On väidetud, et mitte keegi ei loe enam Tolstoi „Sõda ja rahu” või Prousti „Kadunud aja otsinguid”. Me ei tea, kui palju on sellistes väidetes veendumust ja kui palju kommertshuvi. Igatahes väide mitte keegi ei vasta tõele. Aga kindel on kahjuks ka see, et väga paljude puhul vastab väide tõele.
Eesti e-riik ei pruugi olla pelgalt tehnoloogiline ega kultuuriprojekt, ta võib sama palju olla poliittehnoloogia projekt. Kui lapsed juba enne kooliiga ja koolis 1. klassist peale harjutatakse e-inimesteks, siis on nende ajudesse kergem saata vahetpidamata peetavat poliittundi (Nõukogude sõjaväes kehtis loosung: politgotowka ne znaet wyhodnogo – poliitõppusel ei ole puhkepäevi; in-ternetiski pole pause).
Järgnev põhineb Nicholas Carri hiljuti ilmunud raamatul „The Shallows. What the Internet Is Doing to Our Brains” (W. W. Norton & Company, New York, London 2010. IX + 276 lk).
tegevusi jõuluõhtuks - vol 2
Idee nr 2 - Tee pilti!
Ilmselt alates sellest ajast, kui oma esimesed sihipäraselt tehtud juhuslikud klõpsud tegin, olen hakanud fotograafiat nautima erinevates vormides. Tihtipeale on just need situatsioonipildid just kõige huvitavamad ning kannavad endas enim emotsiooni.
Üks võimalik viis, kuidas seda siis korraldada, on siin. Kuid kindlasti ei pea ainult sellega piirduma. Hinnalisi dSLR-kaameraid avalikku kohta siiski ei soovita jätta.
tegevusi jõuluõhtuks - vol 1
Idee nr 1 - venipokaalidega mõne loo mängimine
Suht jõuluteemaline lugu nagunii, kuid mitte sellepärast ei valinud ma seda välja.
Olen igal aastal harjunud jõulude/pühade ajal olema maal, eemal linnamürast ning igapäevasekeldustest. Lihtsalt rahu ja vaikus, perekond, head toidud ning mõnusad tegevused, millega oma aega sisustada. Pole siis ime, et nähes seda videot tulid mulle meelde need lugematud korrad, kui veiniklaasist on saanud heli välja võluda.
Tjah... Siiski olen vähemalt mina senimaani piirdunud ühe klaasiga =P
Motivatsioon!?
Seoses uue raamatuga Äripäeva kirjastuselt, mis kannab pealkirja "Liikumapanev jõud", tundsin igati asjakohast motivatsioonipuhangut teha natukene taustauuringut selle kohta, et mis see "liikumapanev jõud" siis ikkagi on? Kes kogu raamatut ei viitsi nt jõulude ajal läbi lugeda, võib alustada siis järgmisest klipist. Mõtlemisainet igal juhul jätkub =)
Subscribe to:
Posts (Atom)
