tegevusi jõuluõhtuks - vol 2


Idee nr 2 - Tee pilti!

Ilmselt alates sellest ajast, kui oma esimesed sihipäraselt tehtud juhuslikud klõpsud tegin, olen hakanud fotograafiat nautima erinevates vormides. Tihtipeale on just need situatsioonipildid just kõige huvitavamad ning kannavad endas enim emotsiooni.

Üks võimalik viis, kuidas seda siis korraldada, on siin. Kuid kindlasti ei pea ainult sellega piirduma. Hinnalisi dSLR-kaameraid avalikku kohta siiski ei soovita jätta.

tegevusi jõuluõhtuks - vol 1


Idee nr 1 - venipokaalidega mõne loo mängimine

Suht jõuluteemaline lugu nagunii, kuid mitte sellepärast ei valinud ma seda välja.

Olen igal aastal harjunud jõulude/pühade ajal olema maal, eemal linnamürast ning igapäevasekeldustest. Lihtsalt rahu ja vaikus, perekond, head toidud ning mõnusad tegevused, millega oma aega sisustada. Pole siis ime, et nähes seda videot tulid mulle meelde need lugematud korrad, kui veiniklaasist on saanud heli välja võluda.
Tjah... Siiski olen vähemalt mina senimaani piirdunud ühe klaasiga =P

väike pühadesoov =)


Motivatsioon!?


Seoses uue raamatuga Äripäeva kirjastuselt, mis kannab pealkirja "Liikumapanev jõud", tundsin igati asjakohast motivatsioonipuhangut teha natukene taustauuringut selle kohta, et mis see "liikumapanev jõud" siis ikkagi on? Kes kogu raamatut ei viitsi nt jõulude ajal läbi lugeda, võib alustada siis järgmisest klipist. Mõtlemisainet igal juhul jätkub =)

New passion.



Lego-kodu



Kritseldamine.



Ka töö juures niisama paberile "kritseldamist" saab teha väga hästi =)


Smile...



...I must agree =)


Elades oma elu lihtsalt



‘Mõni tugev instinkt ning mõned lihtsad reeglid rahuldavad meid.’
~ Ralph Waldo Emerson

Elu võib olla naeruväärselt keeruline, kui me “laseme asjadel minna”. Selles mõttes ei ole ju midagi uut. Me kõik ilmselt oleme ühel või teisel perioodil kogenud seda tunnet, et hoolimata ratsionaalsest mõtlemisest ning soovist nautida protsessi oleme mingil hetkel kas kaotanud sihi, eksinud ära sündmuste keerdkäikudesse või sootuks unustanud ära selle, miks me midagi teeme. Ma tean, et mina olen.
Korduvalt.

Miks me varjame end tõe eest?



"Knowledge may be power, 
but when it comes to self-knowledge, ignorance is bliss" 
Jeremy Dean, MSc



Tavalised TV-komöödiad kasutavad ära väga lihtsat fakti inimsese psühholoogiast, et meid naerma ajada. Ettevalmistus selleks on midagi sellist: peategelane ütleb oma ekraanipartnerile: "Ma ei loobuks kunagi raha pärast oma põhimõtetest!" Järgmisel hetkel satub see sama tegelane aga valiku ette, kus tal on võimalus oma põhimõtteid eirates saada suur summa raha... Ning ta kasutab seda.

Nali seisneb mitte ainult olukorra silmakirjalikkuses, vaid ka peategelase täielikus teadmatuses oma silmakirjalikkusest.

Vaadates sellist situatsiooni kõrvalt võiksime ju arvata, et tegemist ei ole "diagnostilise" käsitlusega inimpsühholoogiast, pigem seisab kogu huumor lihtsalt peategelase kulul nalja tegemises. Tegelikkuses on see aga täiesti realistlik näide selle kohta, kuidas inimesed varjavad tõde iseenda kohta.

Ühes hiljutises artiklis (Review of General Psychology, Sweeny et al. 2010) kirjeldas artikli autor kolme põhjust, miks inimesed informatsiooni vältima/varjama kipuvad:

powered by Blogger | WordPress by Newwpthemes | Converted by BloggerTheme