Olgugi, et esimene Practice Night on selja taga ning selleks korraks ka trennihooaeg läbi, siis ei tähenda see siiski tantsimisest loobumist. Korra olen juba tsiteerinud Nietzsche't, kuid hetkel tundub olevat sobilik öelda uuesti, et "iga päev, mil me pole vähemalt korra tantsinud, on kaotatud päev..."


Erinevaid mõtteid, inspiratsiooniallikaid ning inimesi, kellele meeldib tantsida on aga nii palju, et mul isiklikult puudub igasugunegi hirm selle ees, et "äkki jääb mõni päev vahele...?"


Selle kõige peale veel üks stiilinäide. Enjoy!