...28. aprillil võib Nokia Kontserdimajas kuulata ja vaadata muusikalist suurkuju Bobby McFerrin. Mul on olnud õnn tema kontserti kuulata pea 12 aastat tagasi Pärnu Vallikäärus, kuid tõele au andes oli see ikka väga kaua tagasi ning minu kokkupuude jazz-muusikaga minimaalne. Seevastu kevadist kontserti ootan nüüdsest päris suure õhinaga =)
"Häälega suudab kõike" kirjutab Jazzkaar'e koduleht. Pean (ja tahan) selle ütlemisega nõustuda, hoolimata väite retoorilisusest. Hetkel muidugi ei hakka pikalt juurdlema selle üle, et kuidas juba vanast ajast sissejuurdunud harjumus territooriumi pärast võideldes füüsilise jõu rakendamise võiks ju tänapäeval asendada verbaalse akrobaatikaga, kuid millegipärast troonivad kõikvõimalike meediakanalite fookuspunktis ikkagi suuremad või väiksemad rusika- ning löömamehed. Häälega on tõesti võimalik kõike teha, ja seda ka muus kontseptsioonis. Bobby McFerrini 4-oktaviline hääleulatus ei ole midagi, kui vaadata seda, kuidas ta oma hääleaparaati kontrollida suudab. Tema one-man-show'd lõid (ja löövad tänaseni) kogu maailmas laineid. Seepärast võin julgelt öelda, et alates hetkest, kui esmakordselt vokaalmuusikaga tõsisemalt tegelema hakkasin, olen järjepidevalt hoidnud silma peal sellel, kuidas üks märkamatult auväärsesse ikka jõudnud, alati särasilmne, härrasmees muusikat loob ning seda teistega jagab.
Ilmselt ei ole antud postituse lugejatele võõras ka järgmine klipp, sest olgem ausad - kui ma seda esmakordselt nägin, siis olin täiesti siiralt vaimustunud ning nagu ikka kõigi heade asjadega on - tahtsin seda kohe ka kõigi oma heade sõpradega jagada. Tegemist on ülesastumisega Maailma Teadusfestivalil 2009. aastal, mis kandis pealkirja "Notes & Neurons: In Search of the Common Chorus" (ei olnud lihtsalt sobiva kõlaga eestikeelset pealkirja). Ettekande eesmärk oli tutvustada pentatoonika universaalsust - inimesed üle maailma saavad sellest sarnaselt aru. Seetõttu võib eeldada, et neuronite tasemel on olemas universaalsed lingid ka tänapäeval, hoolimata elu eklektilisusest. Video ise on järgmine:
Seega - innustan kõiki lugejaid - tulge kontserdile. Usun, et see elamus on ainulaadne ning kindlasti väga huvitav.
Disclamer: ürituse korraldajad ning esineja ei ole mingil moel antud postitusega seotud. Tegemist ei ole kommerts-tekstiga. Positituse autor ei vastuta võimalike tagajärgede eest (milleks võivad olla melomaania, uue muusikastiili avastamine, jazz-muusika sõltuvus jne) ning annab teada, et muusika kuulamine võib tekitada sõltuvust. Vajadusel pidada nõu arsti või muusikuga!
------
Olin juba postituse ära teinud, kui sattusin veel ühe väga huvitava klipi peale. Olge mõnusad, ongi kõik!
Kõndides öösel kell 1 töölt koju ei teki kuidagi tahtmist otse voodisse minna. Ikka tuleb seada sammud läbi vanalinna ning nautida seda maagilist talveilma, mida taevataat meile nii lahkelt pakub. Lausa lust on vaadata välisüliõpilasi (keda meil siin ikka jätkub), kes eriti elavalt ning siiralt naudivad lund ning väljas toimuvat, nagu väikesed lapsed, kes on ilma vanemateta kommipoodi lastud. Eestlased seevastu ei üllata mind põrmugi - oma loomuomase reserveerituse ja stoilise rahuga kõnnitakse (loe raskel sammul jalgu järele vedades) lihtsalt punktist A punkti B. Mis sest, et ööpäevas mahasadava lume hulk teeb silmad ette paljudele riikidele, seda mitte ööpäeva, vaid aasta lõikes =D
Jääb üle soovida, et kõik auto-omanikud (k.a. mina) tunneksid lihtsalt naudingut sellest, et hommikuse trenni võib asendada 20-minutilise spordiga oma kalli sõiduvahendi seltsis, aksessuaaridena lumelabidas ning kaabits.
Otseloomulikult peab ju lisama ka temaatilist muusikat. Sel korral üks (minu jaoks) läbi aegade sümpaatsemaid jõululaule.
Inimestele, nii olen ma märganud, kaasa arvatud mulle, mõjub hirm üldiselt väga tugeva stiimulina. On ütlus, et "hirm on parim motivaator" ning nii mitmeski mõttes pean ma selle fraasiga nõustuma, kuigi meelevaldselt. Olles ühel hetkel sellest aru saanud, avastasin end olukorrast, kus kartlikkus asendus suhtumisega "so what?!?". Olgem ausad - enamik sündmusi, kus oleme pidanud hirmu tundma, ei ole üldjuhul elu ja/või surma küsimus. Mida me siis nii paaniliselt kardame? Hea sõber, NLP, andis mulle koolitusel hea mõtte, et "sealtmaalt, kus lõppeb informatsioon, algab fantaasia".
Suhted - nii lihtsad või keerulised (kuidas kellelegi) kannavad endas erinevaid eesmärke. Suhted meeste ja naiste vahel, võttes valimiks vanusegrupi 12 kuni 75+, omavad vähemal või rohkemal määral endas teatavat "pinget". Just, pean silmas seda energiat, mida sugudevaheline kommunikatsioon arvestataval määral sisaldab. Mark Twain on öelnud "familiaarsus sigitab põlgust... ja lapsi." Olgem ausad - paljudes olukordades, kus tegemist on rohkem kui lihtsalt formaalsusega, on üks osapool enamikel juhtudel "suurinvestor" ning teine pool pelgalt "pärandiga pihta saanud". Mis edasi juhtub, on puhtalt tehniline formaalsus ning näitlejameisterlikus. Kuidas eskaleerida ning juhtida teise inimese motivatsiooni minuga üha rohkem suhtlema? Erinevaid valemeid, küll ühest või teisest "filosoofiast" võikski ilmselt jääda üles lugema. Mitmete uuringute tulemuste põhjal on välja toodud isegi suh(e)te olulisus tervislikust aspektist - funktsioneerivast lähedussuhtest tõusev tulu on võrreldav tervislikust toitumisest ning regulaarsest treeningust saadavaga.
Tähelepanu! Tegemist on muusikaga. Enne kuulamist palun konsulteerida oma elukaasla(st)e, naabrite, kõrvaarsti ning helisüsteemiga. Vajaduse korral pidada nõu oma eriala spetsialisti või väga hea advokaadiga! Kõikide süsteemide koostöö korral on muusikaline elamus tagatud. Tähelepanu! Muusika kuulamine võib tekitada sõltuvust!
Esimene lugu, mille avastasin tänu üht Well Played, Sir! 2009 aastat kokkuvõtvaid mixteip'i kuulates ning on jäänud mind heas mõttes kummitama tänaseni. Kuigi ka originaalis on tegemist hea sooritusega, siis Bassnectar'i remixi näol on tegemist just sellise looga, mille saatel on hea nt riiulilt tolmu koguda või triiksärkidele pesujärgselt korraliku vormi kujundada. Fever Ray - When I Grow Up (Bassnectar Remix)
Lihtsalt üks nendest lugudest, mille otsa kogemata kombel koperdad ja jääd kuulama. Rakendades osalusvaatluses kogutud andmeid võib öelda, et sobib hästi nt powernap'i tegemiseks või internetiavarustes ringikolamiseks.
Kuigi viimasest kastide-pakkimise-ja-elukoha-vahetusega-seotud-möllust on päris palju aega möödas, soovitavad muusikatohtrid kuulata seda lugu just eriti geograafilise positsiooni vahetuse ajal, soovitavalt enne suuremat suurpuhastust. Gladkill - First Light
Üks keskmisest natukene pilvisem pühapäev, punt sõpru, kes on nädalavahetuse veetnud aktiivse puhkuse saatel ning viimased huumorivarud tuleb realiseerida, et töönädal saaks rahulikult alata.
Pikka juttu ei olegi - 'stage crew' koos tehnikaga kohale, näitlejad grimmi ning kaamera ette ning sketš võib alata.
"Statistika on nagu ujumistrikoo - midagi ta justkui näitaks, ent peamist siiski varjab" Tundmatu
Esimese asjana tahaks välja tuua ühe hea cover'i. Üleüldiselt on mu mõte olnud see, et kõiki lugusid ei maksa 'taasesitada', eriti juhul, kui tegemist on juba originaalis hea looga. Antud hetkel suutis aga see preili mind küll väga meeldivalt üllatada =)
Järgmine pala, mis sobib mõnusalt kokku kuuma kakao ning Baileys'iga on pärit ühe tundmatu laulukirjutaja-muusiku sulest, kuid ta on välja võlunud Miike Snow loost "Animal" ühe väga meeldiva 'taasesituse' (sest cover ei sobinud kohe kuidagi öelda). Lugu ennast saab kuulata siin:
'Sweet Disposition' on oma olemuselt juba nii positiivse emotsiooniga laul, et seda on minu jaoks nauditav kuulata iga ilmaga. Eriti, kui väljas on selline möll, et tahaks ka auto tuppa sooja tuua. Ja kui sügisene pimedusest, külmast ning tuulest tekkinud 'must masendus' endiselt lahkuda ei taha, nagu tülikas naaber, ükskõik mida ta ka vabanduseks ei too, siis üks korralik 'voolav dub' peaks ka selle probleemi lahendama. Kuna väga suurt rõhku originaalloomingule siin postituses pole pandud, siis sobib ka lõppu väga hästi üks remiks.
Tavaliselt vaimustun kergesti ning paljudest asjadest... korraga. Nende jaoks, kes mind vaid põgusalt tunnevad, võib see jätta teatud mõttes lapseliku mulje. Vähemalt nii on mulle öeldud. Viimasel ajal olen aga järjest rohkem hakkanud hindama teisi, kes suudavad sarnaselt minule vaimustuda või mis veelgi parem, teha midagi kirglikult ning tegevusele täielikult andudes. See emotsioon või energia, mida sellised inimesed endast välja annavad, on lihtsalt inspireeriv. Kõige nauditavam selle juures on asjaolu, et ei ole vahet, mis tegevusest on jutt. Mõni inimene teeb oma tööd kirglikult, sest on juhuse ja valikute tahtel sattunud sellise töö peale, mis ei ruineeri tema loomingulist mõtlemist ning 'lapselikku' sära, rääkimata kirest ja motivatsioonist, mis võiksid ja peaksid olema ju üks osa tööst. Teisel juhul võib selleks olla aga hobi, usk jne... Miks mitte isegi isiksuseomadus, kui juba loeteluks läks. Lihtsalt ma tean paari inimest, kelle puhul on lihtsalt huvitav neid kuulata, kui nad ükskord end avavad ning rääkima hakkavad.
Niisiis - mida teha, kui avastad viimasel hetkel, et oled oma pilli maha jätnud, sõbra bassil on kõik keeled katki, keegi on te tehnikaga minema sõitnud ning üleüldse ei oma te üldse ettekujutust, et kuidas esinemiskohta jõuda.
Nii mõnegi jaoks võiks see olla ju probleem ning kui käepärast pole ka A-Rühma, kes suudaks käepäraste vahenditega keevitada ja kleepida kokku kuulikindla kontsert-tehnika, siis on vähe vahendeid, mida kasutades olukorrast võitjana välja tulla.
Siiski - on olemas ka alternatiivne võimalus. Kui tegemist on vokaal-instrumentaal ansambliga, siis on vaja vaid mõningasi vidinaid (loe mõni iPhone ja helisüsteem nt MacBook Pro), natukene sotsiaalset nahhaalsust, loomingulisust ja mis peamine - armastust muusika ning musitseerimise vastu.
Head isu!
.
..
...
..
.
Ja muidugi klassikaline "jalaga-näkku-rongi-helisüsteemile" Naturally 7 video on lihtsalt kohustuslik selles teemas.
Kõnele ausalt. Ütle vaid seda, mida mõtled. Väldi sõna kasutamist iseenda vastu või teiste tagarääkimiseks. Kasuta sõna jõudu tõe ja armastuse tööriistana.
ÄRA VÕTA MIDAGI ISIKLIKULT
Mitte miski, mida teised teevad, pole seotud sinuga. See, mida teised ütlevad ja teevad, on ende enda reaalsuse, nende enda unenäo peegeldus. Kui oled teiste arvamuste ja tegemiste vastu immuunne, ei saa sinust tarbetu kannatamise ohvrit.
ÄRA TEE OLETUSI
Leia julgust küsimusi esitada ja väljendada oma tõelisi soove. Vältimaks arusaamatusi, kurbust, draamat, suhtle teistega nii selgelt, kui saad. Juba üksnes sellest kokkuleppest kinni pidades võid oma elu täielikult muuta.
ANNA ENDAST ALATI PARIM
Su parim muutub iga hetkega: kui oled terve, on see ühtmoodi, kui haige - teistmoodi. Anna lihtsalt igas olukorras oma parim ning väldid enesesüüdistusi, iseenda väärkohtlemist ja kahetsust.
"Kolm jalga minust - see on viir kust kulgeb minu Mina-piir. Seal kogu ruum ja kogu õhk mu omand, vana pärusmaa. Hea võõras, ära ole tõhk, sind sõbrameeles palun - sa mu piiri austa, arvesta - püss puudub, ent võin süljata."
Kõik siin lehel jagatu on kellegi poolt intellektuaalse omandi kaitse alla kuuluv. Selle 'blog'i eesmärk on lihtsalt tutvustada ning pakkuda väärilist väljundit neile, kes selle sisu loomise eest on hoolitsenud. Kui Sulle tundub, et su õigusi on rikutud, siis anna sellest julgesti teada.
This blog believes in buying tickets to shows, and paying for artists' work! Everything on this site is here because this blog likes the artists and think they deserve your attention! If you are an artist or label and want something removed, please just ask using the contact us tab above!
1:36 PM
Märt
, Posted in
