Elektrooniliselt elastne vol. 2

Viimase aja sündmuste taustal olen leidnud end taasavastamas mõningaid eriti mõnusaid lugusid, mida lisaks jõulumuusikale on praegusel perioodil väga sobilik kuulata. Kuna kord olen ma juba lasknud neil unustustehõlma vajuda, siis sel korral otsustasin, et neist võiks saada üks asjalik ning "kõrvu paitav" postitus.


Nancy Wilson - Elevator Beat (from Vanilla Sky OST)
Oma olemuselt mõnusalt kerge lugu. Kes on vähegi "Vanilla Sky" filmi vaadanud, ei imesta ilmselt, et see lugu taustamuusikana antud linateoses figureeris. Mis muud, kui kuulama.


 Secede - Leraine

Täiesti juhuslikult ühel mõnusal laupäevahommikul oma hetkel lemmikraadiot kuulates sattusin sellise loo otsa. Lihtsalt puhas nauding, mida oma kõrvadele pakkuda... Eriti, kui väljas paistab päike, enesetunne on parem, kui reaalselt ette kujutad ning rahulolu on põhjas (sarnaselt volüümile). Tsiteerides "klassikuid" - "Like!" =)

Pure ink! vol 2

Archer, 2012
(A4, Pentel Liquid Gel 0.7)

Created by Adam Reed
http://www.fxnetworks.com/shows/originals/archer/

Riley Freeman, 2009
(A4, UniPin Fine Line 0.8 & 0.3)

Original from The Boondocks by Aaron McGruder

lihtsalt hea

DiMS - Nõva 2012 Night Mix


Üsna sobilikult on sattunud kokku reede ja tantsumuusikapostitus. Seega - löögem tantsukingad läkima, pangem peoriided selga ning nädalavahetus võib alata.
Tööpäeva lõpuni on jäänud täpselt 5 tundi. Umbes sama palju, kui selle-aastases playlistis hetkel lugusid on... 
Okei, list on natukene pikem... Täpselt nii palju, et peomuusika jõuab selleks ajaks kätte, kui kontoris juhtme seinast saab tõmmata =)

Weekend letsgo!

Joonistamine


Tundub sedasi, et nüüd hakkab see vananaiste suvi ka otsa saama ning tagumine aeg on otsida välja pliiatsid ja paberid ning harjutada kätt joonistamise alal.

Õnneks sain suvel varusid täiendada ning inspiratsioon on ka üksjagu. Eks näis - kodus saavad varsti vabad seinapinnad otsa. Ilmselt pean hakkama mõtlema selle peale, et lihtsalt suuremaid pilte teha - läheb kauem aega ning mine sa tea, saab ehk kodust väljagi anda.

Seniks aga väike idee selles osas, mida joonistada võiks.


Empire State of Pen from BigAnimal.

DiMS - Nõva 2012 Chillout Session


Hea tava kohaselt oleme sõpradega jaanipäevaks ikka paremad muusikapalad kokku kogunud ning usinamadki need üheks "miksteibiks" kokku kleepinud.
Võtsin end sel korral kätte ning tegin ka selle lükke ära. Äärmiselt meeldiv tegevus iseenesest =)
Ja pakub kuulamisrõõmu ka sombuse sügise kiuste.




Playlist neile, kes tahaks enda muusikakogu täiendada on olemas Mixcloud'i lehel.

liikumine



Pean end küll rohkem uisu- kui rulameheks, kuid pärast sellist videot vaadates tekib tunne, et väga vahet ei ole...

Kui sulle meeldib sõita, siis ei ole vahet, kas on selleks uisk, laud, ratas, board, suusk vms... 
Loeb see hetk, kui lülitad end välja kõigest muust ning annad end liikumisele.


tegevusi jõuluõhtuks - vol 3



Idee nr 3 - mine käi õues ning naudi värsket õhku...


...samal ajal värske lume sisse mustreid kõndides =)



Snow Circles from Beauregard, Steamboat Aerials

Priceless vol 2

 
 
 
 

Priceless =)



Mihkel Kunnus "Loomuldasa Punamütsike ehk mida raamat inimesega teeb"


Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Briti erudiit George Steiner ütles paarkümmend aastat tagasi, et muusika astumine lugemise asemele on üks suuremaid ja keerukamaid tegureid lääneliku elutunde praegustes muudatustes (LR 2008/33–34). Nüüd tuleb muusikale lisada ka internet.

Interneti ohtlikematest mõjudest saab hea ülevaate Mati Hindi artiklist «Internet ja isiksus» (Õpetajate Leht 28.10). Interneti klikimaias ülesehitus kohandab endaga võrgutatud ajude neurofüsioloogia, mistõttu inimese süvenemisvõime kahaneb drastiliselt, meel muutub hüplikuks, hajutatuks ja fragmentaarseks.

«Internet seab ohtu süvalugemisele ja süvamõtlemisele spetsialiseerunud ajupiirkonnad oma sünaptiliste seostega, sest kujuneb välja uus, internetiklikkimise «teeradade» võrgustik. Süvalugemise «teerajad» hakkavad siis rohtuma.»

"More is not enough"


Lihtsuses peitub võlu. 

Püüdes pidevalt midagi saavutada, olles innustatud vajadusest, mis tihtilugu on meisse istutatud, mitte tulnud loomulikust soovist tegeleda eneseteostusega, võib ära kaduda, eksida abstraktsesse ning paraprobleemidest täidetud labürinti, kaotades kontakti iseenda ning seeläbi ka ümbritsevaga. 

Me ju elame saavutuspõhises ühiskonnas - vanemad näevad ränka vaeva, et saada oma lapsed "heasse eliitkooli", olles valmis kolima, töökohta vahetama ning direktoriga õhtusöögil käima, avaldades seal toetust uuele poliitikale, mida koolis rakendada tahetakse ning "omaalgatuslikult" pakkudes rahalist toetust aula remondiks ning uute auhinnakappide ostmiseks. Tühja sellest, sest kogu see tants ja trall algab juba enne kooli, sest isegi lasteaedade osas on konkurents nii suur, et 5-aastane, kes saanuks varem olla lihtsalt laps ja mängida päevad läbi, tundes rõõmu lapseks olemisest, istub rõõmsalt, iPad süles, elutoa diivanil ning disainib uut aplikatsiooni, mis võiks talle varajase pensioni kindlustada. Don't get me wrong - ma olen ka ise olnud täiuseihaleja ning saavutustele keskendunud. Alati saab paremini! Me oleme kõik täiuslikult ebatäiuslikud! Jne.

Silmapilk iseendale


Practice makes perfect!

(1269) Days of Summer


Some stories have endings. Some don't. Does it matter?

Mati Hint "Internet ja isiksus"


Me teame hästi, missuguseid eeliseid annab meile uus intellektuaalne tehnoloogia. Võitude hinnast ehk kaotustest räägitakse vähe (Eestis eriti vähe), aga kaotused võivad olla saatuslikud.

Kaotuste hulka kuulub kindlasti süvalugemise võime kadu või nõrgenemine. Üks USA Duke’i ülikooli kirjandusprofessor on väitnud, et kirjandusele spetsialiseeruvad üliõpilased ei suuda enam lugeda raamatuid tavapärases mõttes – lugeda raamat tervenisti mõttega läbi. Kultuurimälu usaldamine digi­salvestiste hoolde võib nad kiiresti kättesaamatuks muuta. Informat­siooni ülesleidmise kiirus võib muutuda iseenda vastandiks.

Juba aastaid tagasi kaebas üks Oulu ülikooli (IT-tehnoloogias väga eesrindlik ülikool) humanitaaria­professor, et neil kulub suur osa ajast ja vahenditest kogude ümbersalvestamisele. Palju­del meist on kodus või töökoha sahtlites flopi­diske, millel salvestatud informatsioon on kasutusest välja jäämas. IT arendab oma uued tehnikad sihiteadlikult selliseks, et nad vanematega ei ühilduks – kultuurikatkestused IT-maailma ei morjenda.

Kultuurikatkestuse ohtu ei ole veel teadvustatud. Võib ka minna nii, et kultuuri järjepidevuse katkemist enam ei märgatagi ega osata taga nutta. Eestis praegu veel märgatakse, aga taga eriti ei nuteta. Kohanetakse.

Terve diviis raamatueitajaid on pühendunud digitaalse meedia eelis­te propageerimisele ning süvalugemise väärtuste pisendamisele. On väidetud, et mitte keegi ei loe enam Tolstoi „Sõda ja rahu” või Prousti „Kadunud aja otsinguid”. Me ei tea, kui palju on sellistes väidetes veendumust ja kui palju kommertshuvi. Igatahes väide mitte keegi ei vasta tõele. Aga kindel on kahjuks ka see, et väga paljude puhul vastab väide tõele.

Eesti e-riik ei pruugi olla pelgalt tehnoloogiline ega kultuuriprojekt, ta võib sama palju olla poliittehnoloogia projekt. Kui lapsed juba enne kooliiga ja koolis 1. klassist peale harjutatakse e-inimesteks, siis on nende ajudesse kergem saata vahetpidamata peetavat poliittundi (Nõu­kogude sõjaväes kehtis loosung: polit­gotowka ne znaet wyhodnogo – poliitõppusel ei ole puhkepäevi; in-ternetiski pole pause).

Järgnev põhineb Nicholas Carri hiljuti ilmunud raamatul „The Shallows. What the Internet Is Doing to Our Brains” (W. W. Norton & Company, New York, London 2010. IX + 276 lk).

powered by Blogger | WordPress by Newwpthemes | Converted by BloggerTheme