(1269) Days of Summer
2:49 PM
Märt
, Posted in
Tundub, et mõnikord siiski on vahe. Mõnikord lihtsalt tahaks natukene 'rahu ja vaikust' lihtsalt sellekski, et tunda end terviklikuna, tasakaalus olevana. Mõnikord on vaja raam juppideks võtta, et saaks ehitada uue ning parema. Tihtipeale ka lihtsama, sest see, mis on keeruline, ei ole alati parem või rohkemate võimalustega.
Alles hiljuti pani mind üks väga oluline inimene mõtlema selle peale, et vahel on vaja seda ilusat pilti, mida reaalsuse-tont ei ole veel hammustanud. Seda ilusat lugu, mida rääkida endale siis, kui usk iseendasse on löönud kõikuma ning motivatsioon koos kõigi oma seitsme asjaga kolinud määramatuks ajaks välja. Olugi, et mulle meeldib elada hetkes ja püüdes olla niivõrd kohal, kui oskan, tunnen ka mina vajadust lugude järele. Mulle meeldib mõelda, et kusagil kapi peal on väike, käsitsi kirjutatud raamat, mille sissekannetest võiksin kunagi teha nt filmi, mida siis lastelastele näidata. Või siis ette lugeda, sest hetkel ei kujuta ma ette, kuidas on võimalik kõiki neid lugusid peast mäletada... Aga see on juba teine jutt.
Üks inimesi naerma ajav mees on kunagi öelnud: "Ei ole midagi halba selles, kui vaatate tagasi möödunud sündmusele, mis põhjustas teile kõvasti südame- ja peavalu. Oluline on, et te ei jääks seda tuima näoga vahtima."
Ehk on nii, et mõni muinasjutt peabki jääma pooleli veel enne suurt finaali. Et raamatu toimetaja võtab raamatu lõpust autori poolt tühjaks jäänud lehed lihtsalt ära. Ja võib-olla mõni kogemus ongi lihtsalt kogemus ning mitte üks ilus muinasjutt. Midagi, mis kasvatab meid inimestena, kuid jätab ka tunde, et igal asjal on algus ja lõpp...
Ma olen tänulik. Olen tänulik, et olen mitme kogemuse võrra rikkam. Olen tänulik, et inimestel on kannatust käia minuga koos sellel teel, mille võiks kokku võtta sõnaga "elu". Ma olen enam kui veendunud, et üksi kusagil koopas istumine ei läheks mu iseloomuga kokku. Ja ma jätkan tööd selle nimel, et see teekond ka mu seltsilistele meeldivaks muuta. One step at a time...
Kuid mis peamine - ma palun vabandust selle eest, kui alati endast parimat ei anna. Usun (ja loodan oma sisimas), et tegelikult peaks iga samm sellest algama. Töötan selle nimel, eks see on algus... Ning mõni muinasjutt võiks ju õnneliku lõpuga ka olla =)
Punkt.
0 Response to "(1269) Days of Summer"
Post a Comment