Ole!
Ole rahulikult.
Lihtsalt kuulata sind ümbritsevat maailma. Tunneta oma hingamist, kuidas õhk liigub sisse ja välja. Kuula oma mõtteid. Märka sind ümbritsevaid detaile. Püsi rahulikult sellises seisundis.
Kaasaegses maailmas on aktiivsus ja liikumine märksõnadeks, mis iseloomustavad meie eelhäälestust, seda kuidas me maailmas oleme. Kui mitte kogu kehaga, siis vähemalt meie mõtetes ning tähelepanuväljas. Iga päev kiirustame me ringi, tehes kõikvõimalikke asju, rääkides, saates e-kirju, kirjutades ning lugedes tekstisõnumeid, avades uusi ning uusi aknaid oma internetibrauseris.
Me oleme alati "sisse lülitatud", alati ühenduses, alati mõtlevad, alati rääkimas. Meil lihtsalt ei jää aega rahulikult olemiseks — istudes pöörase arvutiekraani ees terve päeva ning vaadates seejärel hüperaktiivsest telekast erinevaid saateid, ei lähe see aeg arvesse kui "rahulikult olemine".
Selle kõige eest maksame me kõrget hinda: me kaotame võimaluse mõtisklemiseks, ümbritseva jälgimiseks ning kuulamiseks. Me kaotame rahu. Mis kõige hullem - kogu see ringitormamine ning askeldamine töötab tihti meie vastu. Ma tean, ühiskondlikul tasandil on tegutsemine ääretult oluline - tegevusetusesse suhtutakse kui laiskusesse, ebaproduktiivsesse ja passiivsesse olekusse. Sellegipoolest kehtib tihipeale ütlus "liigne agarus on suurim ogarus." Sa võid tormata ringi, palju kisa ja kära tehes, kuid midagi reaalset tegemata. Läbi huumori võiks see kõlada "mõtte eest viis, soorituse eest üks." Või suudad ka palju asju ära teha, kuid kõik need sooritused on pelgalt marginaalsed ning ei ole olulised. Teinekord võid aga teha oma tegevustega rohkem kahju kui kasu ning kokkuvõttes oleks olnud targem olla lihtsalt paigal, midagi lõhkumata.
Ja kui me oleme sunnitud olema rahulikult paigal - näiteks poejärjekorras seistes, oodates kohtumist arstiga või sõites ühistranspordiga pikemat otsa - muutume me tihti rahutuks ja peame leidma endale mingitki tegevust, et "igavust peletada". Nii mõnelgi meist on sellisel puhul käes mobiiltelefon, sülearvuti või lihtsalt pliiats ja paber, kuhu me siis kirjutame või loeme midagi, sirvime niisama sihitult ringi või lihtsalt üritame aru saada, kuidas mingi asi tehtud on. Me lihtsalt ei ole harjunud rahulikult olema.
Võta hetk, et mõelda sellele, kuidas sa veedad oma päevi - tööl olles, pärast tööd, valmistudes tööks, õhtuks või nädalavahetuseks. Kas sa siblid pidevalt ringi? Kas sa loed pidevalt kirju ja sõnumeid, vastad nendele, hoiad end kursis uudistega ning jälgid pidevalt värskeimat informatsioonivoogu? Kas sa püüad pidevalt PALJU ASJU ÄRA TEHA, märkides linnukesi "tegemist vajavate asjade nimekirja" taha nagu masin, kiirustades läbi oma tegevusplaani?
Kas see on viis, kuidas sa tahad elada oma edasist elu?
0 Response to "Ole!"
Post a Comment