Miks me varjame end tõe eest?
12:57 PM
Märt
, Posted in
"Knowledge may be power,
but when it comes to self-knowledge, ignorance is bliss"
~ Jeremy Dean, MSc
~ Jeremy Dean, MSc
Tavalised TV-komöödiad kasutavad ära väga lihtsat fakti inimsese psühholoogiast, et meid naerma ajada. Ettevalmistus selleks on midagi sellist: peategelane ütleb oma ekraanipartnerile: "Ma ei loobuks kunagi raha pärast oma põhimõtetest!" Järgmisel hetkel satub see sama tegelane aga valiku ette, kus tal on võimalus oma põhimõtteid eirates saada suur summa raha... Ning ta kasutab seda.
Nali seisneb mitte ainult olukorra silmakirjalikkuses, vaid ka peategelase täielikus teadmatuses oma silmakirjalikkusest.
Vaadates sellist situatsiooni kõrvalt võiksime ju arvata, et tegemist ei ole "diagnostilise" käsitlusega inimpsühholoogiast, pigem seisab kogu huumor lihtsalt peategelase kulul nalja tegemises. Tegelikkuses on see aga täiesti realistlik näide selle kohta, kuidas inimesed varjavad tõde iseenda kohta.
Ühes hiljutises artiklis (Review of General Psychology, Sweeny et al. 2010) kirjeldas artikli autor kolme põhjust, miks inimesed informatsiooni vältima/varjama kipuvad:
- Vastuolu tekkimine olemasolevate uskumuste osas. Suur hulk erinevaid uuringuid on oma tulemustes jõudnud järelduseni, et inimesed kalduvad otsima pigem informatsiooni, mis kinnitab nende uskumusi, mitte ei lükka neid ümber (ei vastandu).
- Soovimatute tegevuste esilekutsumise vältimine. Suure tõenäosusega tähendab arstile nendest "veidratest sümptomitest" rääkimine seda, et tuleb läbida terve hulk ebamugavaid teste ja uuringuid. Seepärast tundubki, et mõnikord on parem mitte teada.
- Ebameeldivatest emotsioonidest hoidumine.
Neid kolme põhjust on võimalik ära tunda ka selle TV-komöödia näite põhjal. Ent kõik ei ole siiski üdini lootusetu. Vastukaaluks neile - motiveerimaks meid "ülimat tõde" leidma - on kõik need põhjused, mida me ise soovime, nt uudishimu ja positiivse informatsiooni avastamise soov. See, kas me püüame välja selgitada tõe või varjame eneste eest seda informatsiooni sõltub järgmistest faktoritest:
- Ootused. Kõige selgemad ning võib-olla ka kõige mõjusamad. Mida rohkem me halbu uudiseid kardame, seda rohkem me näeme vaeva, et neid vältida.
- Kontrolli puudumine. Mitte nii selge, kuid aitab siiski olukorda täpsustada. Kui me tunneme, et meil puudub kontroll informatsioonist tulenevate tagajärgedega toimetulekuks, oleme me tugevalt motiveeritud seda infot vältima. Nt olukorras, kus sa võiksid saada teada mõnest eluohtlikust haigusest. Kuna sinu võimuses ei pruugi olla midagi selle vastu teha, siis võib-olla on parem üldse mitte teada.
- Toimetulekuoskuste puudumine. Kui inimesed tunnevad, et nad ei tule stressi tekitava infoga toime, ei oska midagi teha, mis tekkinud olukorda paremaks muudaks, siis püüavad nad pigem sellist infot vältida.
- Kui informatsioonist on raske aru saada. Mida keerulisem on meil informatsiooni intepreteerida, seda vähem tahame me selle kohta teada.
Nii et tihtipeale teevad inimesed endast parima, et vältida iseenda kohta mingi informatsiooni vastuvõtmist. Ja see on igati loogiline. Kujuta ette geneetilist testi, mis võib öelda, et sul on suurenenud oht arteri fibrillatsiooni tekkeks pärast 70. eluaastat. Kas tegemist on sinu jaoks kasuliku informatsiooniga või on see lihtsalt "veel üks asi, mille pärast muretseda"? Kui seal ei ole midagi, mida sa saaksid ette võtta, siis võib-olla on see lihtsalt selline teadmine, mis vähendaks su elukvaliteeti.
Teistel juhtudel me teeme endale haiget, vältides olulist informatsiooni. Näiteks juhul, kui me keeldume minemast konsultatsioonile, et saada teada, kas see imelik sünnimärk, mis me kehale järsku tekkis, on ikka me tervisele ohutu ning kui ei ole, siis oleme edasi lükanud ravi algust, mis võib olla kriitilise tähtsusega.
Kogu trikk seisneb selles, millist informatsiooni jälgida ning milline lihtsalt mööda lasta. Aga me ei saa seda teada enne, kui meil on ülevaade sellest, mis infoga on tegu. Järjekordne paradoks - kui sa oled millesti teadlikuks saanud, siis uuesti teamatut seisundit ei ole võimalik saavutada. Jälle probleem.
Konkreetseid vastuseid, kuidas tegutseda, ei ole. Nagu ka see kirjutis, mille eesmärk on välja tuua, et informatsiooni vältimine on palju ratsionaalsem strateegia keeruliste olukordade või hirmutava informatsiooniga toime tulekuks, kui esmapilgul võib tunduda. Seal on väga hea põhjus, miks me hindame nii kõrgelt noorte inimeste süütust/puhtust - kui sa ei tea, ei oska sa ka muretseda.
Kui me naerame TV-komöödiat vaatades peategelase üle, on see ühtlasi ka naer, mis on tingitud ebamugavast äratundmisest. Ükskõik kui väga me ei soovi vältida informatsiooni, oma südame kõige sügavamas sopis teame me ikka, et oleme kõik silmakirjalikud.
0 Response to "Miks me varjame end tõe eest?"
Post a Comment