Vaadates väljas toimuvat (jõu ja kavalusega peale suruvat sügist) ning hoides alal suvist emotsiooni tundus antud video olevat kuidagi väga hea meenutus möödunust. Ei - suvi ei ole veel läbi, kaugeltki mitte. Ent kasvõi viivuks pähe pugev mõte, et see kunagi lõppeda võib, suudab siiski tekitada tunde, et mõnikord tahaks lisaks "make-everything-okay" nupule vajutada ka "pause"-nuppu.
"Uus on alati parem, nad ütlevad..." Jah - võib täitsa olla. Sellegipoolest usun, et ka mööduv võib olla väga hea. Nii hea, et lahti laskmine tundub üle mõistuse käivat ning tekitab soovi kuhugile kujutlustesse peituda ning meenutada möödunut.
Ütleme nii, et rattaga sõitmiseks on mitmeid erinevaid viise. Urban trial on ilmselt üks põnevamaid (vähemalt minu jaoks). Pole siis ime, et see video tekitab tunde, et peaks enda ratta ka ära tooma ning alustuseks lihtsalt nt rattaga tööl käima.
Lihtsalt kuulata sind ümbritsevat maailma. Tunneta oma hingamist, kuidas õhk liigub sisse ja välja. Kuula oma mõtteid. Märka sind ümbritsevaid detaile. Püsi rahulikult sellises seisundis.
Kaasaegses maailmas on aktiivsus ja liikumine märksõnadeks, mis iseloomustavad meie eelhäälestust, seda kuidas me maailmas oleme. Kui mitte kogu kehaga, siis vähemalt meie mõtetes ning tähelepanuväljas. Iga päev kiirustame me ringi, tehes kõikvõimalikke asju, rääkides, saates e-kirju, kirjutades ning lugedes tekstisõnumeid, avades uusi ning uusi aknaid oma internetibrauseris.
Õhtuti voodisse heites on tihti see tunne, et oleks tahtnud rohkem jõuda - antud kontekstis siis trenni mõttes. Päev kontoris ning lihtne toimetamine kodus ei paku sellist füüsilist pinget ning väljakutset, et magama heites saaks nautida tööga väljateenitud und. Pigem on neil päevil, kui patareid tühjaks ei lae, uinumine raske ning unigi kulub nii märkamatult, et hommikul ärgates on tunne, nagu polekski maganud.
Üksi treenimine on küll ühelt poolt ZEN ning võimaldab mõtted välja lülitada ja keskenduda iseendale, oma liikumisele ning liigutustele. Samas jääb ära mingi osa võistluslikkusest, mis sunnib sind veel rohkem püüdma ja saavutama. Sõbra, treeningkaaslasega koos harjutades on ka see aspekt olemas ning efektiivsus hoopis teine. Lisaks on sul keegi, kellega pauside ajal juttu ajada ning eelmiste päevade muljeid vahetada.
Tuleb välja, et edu valem on üsna lihtne. Selle videoga koos võiks kuulata ilmselt nii mõnegi Aleksei Turovski loengu sel teemal, kuidas sama põhimõte rakendub ka loomariigis, kuid jäägu see siis igaühe enda teha.
Minul tekkis aga küsimus, et mida selle teadmisega siis peale hakata? Kas peaksin oma isiklikus elus lähtuma sellest, et kõigile võiks anda võrdsed võimalused või pigem käituma loomalikult edasi? Džungliseadus ilmselt kehtib ka 21. sajandil.
Ainuüksi selle nimel, et niimoodi oma loomingut jäädvustada, võiks kirjutada ühe jutu- ja pildiraamatu. Võib vist arvata, et ju nende "vanade" tegevuste juures ikkagi on see isetegemise võlu, mis endiselt inimeste tähelepanu paelub ning neile/meile rahulolu ning naudingut pakub. Mäletan oma põhikooli ajast seda, kuidas teinekord käed tindiga kokku said ning see ei olnud sugugi meeldiv. Nüüd, mõni aeg hiljem aga on täiesti talutav, kui nt pilti joonistades ka käed uute ja huvitavate kriipsude võrra rikkamaks saavad. "Need saab ju alati maha pesta," on esimene ja viimane mõte, mis peast läbi käib. Seda trükipressi vaadates on aga tunne, et ka kaks nädalat siniste kätega tööl käia oleks seda hinda väärt, kui pärast isetehtud raamatut loed =)
Kõik siin lehel jagatu on kellegi poolt intellektuaalse omandi kaitse alla kuuluv. Selle 'blog'i eesmärk on lihtsalt tutvustada ning pakkuda väärilist väljundit neile, kes selle sisu loomise eest on hoolitsenud. Kui Sulle tundub, et su õigusi on rikutud, siis anna sellest julgesti teada.
This blog believes in buying tickets to shows, and paying for artists' work! Everything on this site is here because this blog likes the artists and think they deserve your attention! If you are an artist or label and want something removed, please just ask using the contact us tab above!