Vaadates väljas toimuvat (jõu ja kavalusega peale suruvat sügist) ning hoides alal suvist emotsiooni tundus antud video olevat kuidagi väga hea meenutus möödunust.
Ei - suvi ei ole veel läbi, kaugeltki mitte. Ent kasvõi viivuks pähe pugev mõte, et see kunagi lõppeda võib, suudab siiski tekitada tunde, et mõnikord tahaks lisaks "make-everything-okay" nupule vajutada ka "pause"-nuppu.
"Uus on alati parem, nad ütlevad..." Jah - võib täitsa olla. Sellegipoolest usun, et ka mööduv võib olla väga hea. Nii hea, et lahti laskmine tundub üle mõistuse käivat ning tekitab soovi kuhugile kujutlustesse peituda ning meenutada möödunut.
Mõnusat suve... =)
(video siis pärast "hüpet")
Ütleme nii, et rattaga sõitmiseks on mitmeid erinevaid viise. Urban trial on ilmselt üks põnevamaid (vähemalt minu jaoks). Pole siis ime, et see video tekitab tunde, et peaks enda ratta ka ära tooma ning alustuseks lihtsalt nt rattaga tööl käima.
1:17 PM
Märt
, Posted in
dubstep
,
inspiratsioon
,
muusika
,
som srt 'f art
,
tantsimine
,
videod
,
0 Comments
"Isegi puhkuse ajal ei saa ilma tantsuta." ~ tantsurühma Pundiskargajad vanasõna
Seekordne inspiratsioonivideo.
Õhtuti voodisse heites on tihti see tunne, et oleks tahtnud rohkem jõuda - antud kontekstis siis trenni mõttes. Päev kontoris ning lihtne toimetamine kodus ei paku sellist füüsilist pinget ning väljakutset, et magama heites saaks nautida tööga väljateenitud und. Pigem on neil päevil, kui patareid tühjaks ei lae, uinumine raske ning unigi kulub nii märkamatult, et hommikul ärgates on tunne, nagu polekski maganud.
Üksi treenimine on küll ühelt poolt ZEN ning võimaldab mõtted välja lülitada ja keskenduda iseendale, oma liikumisele ning liigutustele. Samas jääb ära mingi osa võistluslikkusest, mis sunnib sind veel rohkem püüdma ja saavutama. Sõbra, treeningkaaslasega koos harjutades on ka see aspekt olemas ning efektiivsus hoopis teine. Lisaks on sul keegi, kellega pauside ajal juttu ajada ning eelmiste päevade muljeid vahetada.
Une-Mati rangel soovitusel: Sport, letsgo!
Dream World - Frank Sauer
Tuleb välja, et edu valem on üsna lihtne. Selle videoga koos võiks kuulata ilmselt nii mõnegi Aleksei Turovski loengu sel teemal, kuidas sama põhimõte rakendub ka loomariigis, kuid jäägu see siis igaühe enda teha.
Minul tekkis aga küsimus, et mida selle teadmisega siis peale hakata? Kas peaksin oma isiklikus elus lähtuma sellest, et kõigile võiks anda võrdsed võimalused või pigem käituma loomalikult edasi? Džungliseadus ilmselt kehtib ka 21. sajandil.
Documentary : Sexy Girls Have It Easy
Ainuüksi selle nimel, et niimoodi oma loomingut jäädvustada, võiks kirjutada ühe jutu- ja pildiraamatu. Võib vist arvata, et ju nende "vanade" tegevuste juures ikkagi on see isetegemise võlu, mis endiselt inimeste tähelepanu paelub ning neile/meile rahulolu ning naudingut pakub. Mäletan oma põhikooli ajast seda, kuidas teinekord käed tindiga kokku said ning see ei olnud sugugi meeldiv. Nüüd, mõni aeg hiljem aga on täiesti talutav, kui nt pilti joonistades ka käed uute ja huvitavate kriipsude võrra rikkamaks saavad. "Need saab ju alati maha pesta," on esimene ja viimane mõte, mis peast läbi käib. Seda trükipressi vaadates on aga tunne, et ka kaks nädalat siniste kätega tööl käia oleks seda hinda väärt, kui pärast isetehtud raamatut loed =)
Letterpress
Kuigi pean tunnistama, et Tron Legacy on mul veel vaatamata ning originaalgi jäi u 23. minutil pooleli, siis antud klipp on lihtsalt piisavalt hea, et see väike näpuviga parandada.
Tron Legacy : Aerosol Mural
Olgugi, et esimene Practice Night on selja taga ning selleks korraks ka trennihooaeg läbi, siis ei tähenda see siiski tantsimisest loobumist. Korra olen juba tsiteerinud Nietzsche't, kuid hetkel tundub olevat sobilik öelda uuesti, et "iga päev, mil me pole vähemalt korra tantsinud, on kaotatud päev..."
Erinevaid mõtteid, inspiratsiooniallikaid ning inimesi, kellele meeldib tantsida on aga nii palju, et mul isiklikult puudub igasugunegi hirm selle ees, et "äkki jääb mõni päev vahele...?"
Selle kõige peale veel üks stiilinäide. Enjoy!
2:46 AM
Märt
, Posted in
eksperiment
,
inspiratsioon
,
live
,
muusika
,
pildid
,
SoundCloud
,
0 Comments
Pärast paarinädalast soojapuhangut on kohe kuidagi ebameeldiv end taas paksult riidesse panna, et säiliks patareidesse kogutud energia... Vaade aknast tänavale lisab siiski teatavat optimismi - iga kord, kui jätan päikseprillid, ujub vähemalt päeva teiseks poolekski päike välja ning tekitab kauni illusoorse efekti, nagu oleks väljas jälle mõnus ja soe...
Tegelikult on vist asi selles, et pea on pulki täis ning selleks, et uusi seoseid luua tuleks enne midagi eest ära koristada... Nevertheless - pidades meeles kõiki sõpru, kes elavad elektriküttega kodudes =)
London Elektricity - Elektricity Will Keep Me Warm
Ilmad on läinud mõnusalt soojaks ning vaim on erk. Seepärast tundub ka passlik selle (hetkel suhteliselt kompromissitult) videoblogi täiendamine ühe "õppevideoga". Kui kogu aeg niimoodi mugavalt ringi saaks liikuda, siis võiks ju täitsa mõelda, et kas jätta endale üks lahtise katusega auto ainult nädalavahetuse sõitudeks. Seniks kuni see reaalsuseks saab aga natukene inspiratsiooni. Ehk siis liiguvad rattad kiiremini.
Lihtsalt midagi oma siirast ning ehedat =)
Olen enda jaoks avastanud, et teinekord millegi tegemine tegemise pärast võib olla isegi parem, kui konkreetne tegevus. Jäi segaseks? Ma proovin siis veel. Mõnikord ei ole vahet, mida täpselt keegi teeb, kui see tegevus ise on kirglik ning hingestatud, täis positiivset emotsiooni ning hetke nautimist. Sellest, et mulle meeldivad inimesed, kes suudavad midagi kirglikult teha, ma kord juba kirjutasin.
Aloe Blacc ei ole minu jaoks "tänane" avastus - olin ta loomingut kuulnud ka enne seda, kui ta nahhaalse ettevõtlikkusega võttis John Legendi "Ordinary People"i ning tegi sellest latiino versiooni. Veel enne, kui tuli ghetto-hõnguline "I Need a Dollar" ja kõik muud lood, mis andnud sellele mehele vägagi teenitud krediiti. Millegipärast sai aga just sellest loost (vt nii 7-8 rida allapoole - toim) nö verstapost, mis avas mulle Aloe mitmekülgsuse ning selle "miski", mida ma muusika juures armastan.
Mis seal salata - selline päriselt ja spontaanselt koos muusika tegemine on kirjeldamatu tunne. Eriti, kui see ühendab erinevaid artiste (remargina olgu välja toodud viide aastatetagusele suvele Käsmus, kus "Majakavahi puhkuse laul" kõlas akustiliselt rannas kividel istuvate noormeeste esituses ning mitte kaugel eemal vilistas loo autor soolot). Seepärast jääbki üle lihtsalt muusika ning selle nautimine ja mine sa tea, mis siis kusagil juhuslikus kohas pilli mängides ja lauldes juhtuda võib.
Head kuulamist!
Music makes me smile =)
Ei ole ilmselt midagi imelikku selles, et kui trennis teha Super Mario Theme'i järgi kava, siis hakkavad ka muud seonduvad asjad paremini silma. Miks mitte - sellises pargis trenni teha võiks vahelduse mõttes ju päris huvitav olla.
...aga ainult harjutamise pärast - parkour kui selline on ikkagi värkes õhus tegemiseks =)
Kuna sel aastal on lauatamine kuidagi eriti aktuaalne olnud, siis ei saa ju ühele ega teisele poole ilma, et vahepeal mõnda inspireerivat filmi vaataks. Igal juhul siin siis üks võimalik viis oma puhkust mägedes veeta =)
Isenseven 2011 - Welcome Trailer
Reklaam ideaalis võiks ju olla inspireeriv, mitte manipulatiivse alatooniga.
Miks me räägime pidevalt ostuhullusest, "poodlemisest" kui sõltuvushäirest ning hüpersupergigamegafantastilistest marketingisummadest - neil kõigil on meie jaoks negatiivne tähendus. Või vähemalt jääb mulle selline mulje.
Tahaks mõelda, et vähemalt paarkümmend/paarsada tuhat eurot, mis minust loomingulisemad inimesed on saanud oma töö eest midagi pilkupüüdvat välja mõelda, on läinud asja ette ning lisaks tarbimisvajaduse kasvatamisele ka minu hallide ajurakkude vahel midagi uut ning värsket kasvama pannud.
Järgmine on lihtsalt hea näide ühest korralikust reklaamist.
Silm puhkab.
Võimalik, et hilisemas olevikus tahan siia alla ka mingi kommentaari kirjutada =)
30m2 korter on täiesti piisav. Vähemalt tuleb nii välja, vaadates Hong Kongi arhitekti Gary Changi korterit. Idee on ju äärmiselt huvitav ning peab tunnistama, et pilte vaadates tekib küll tunne, et tahaks isegi sellises korteris elada. Pildid ja video pärast "hüpet".
